Põllumajandussaaduste sertifitseerimise küsimus on muutunud vältimatuks toiduainetööstuse pideva arengu, tarbijate usalduse kasvava tähtsuse ja tarbijate erinevate nõudmiste rahuldamise osas.

Põllumajandustoodete sertifitseerimise uuringud võib jagada kolme kategooriasse:

  • Hea põllumajandustoodete tava
  • GLOBALGAP-i rakendused
  • Mahepõllumajanduse rakendused

Nüüd räägime teile nende rakenduste kohta lühidalt.

Hea põllumajandustoodete tava

Hea põllumajandustava määrus andis välja toidu-, põllumajandus- ja loomakasvatusministeerium 2004is ja muudetud 2010is. Selles määruses sätestatakse hea põllumajandustava põhimõtted ja menetlused järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

  • Põllumajandustootmine toimub viisil, mis ei kahjusta inimeste, loomade ja keskkonna tervist
  • Loodusvarade kaitse
  • Põllumajandustootmise jälgitavuse ja jätkusuutlikkuse tingimuste tagamine
  • Usaldusväärsete põllumajandustoodete tagamine turgudele

2006is alustati heade põllumajandustoodete sertifitseerimist. Sertifitseerimisasutustele, kes viivad alates sellest kuupäevast läbi vastavushindamisuuringuid, Loa andmist on alustanud toidu-, põllumajandus- ja loomakasvatusministeerium. Sertifitseerimisasutused kontrollivad sertifikaate taotlevates tootjaettevõtetes tootmisprotsesse ja kui nad on veendunud, et nad toodavad vastavalt hea põllumajandustava kriteeriumidele, väljastavad ja esitavad nad hea põllumajandustava sertifikaadi.

Siin läbiviidavad kontrollimeetmed hõlmavad kõiki protsesse alates põllumajandusliku tootmise esimesest etapist kuni toote põllult kogumise ja turuleviimiseni. Sertifitseerimisasutused kontrollivad, kas igas protsessis rakendatud protseduurid viiakse läbi vastavalt hea põllumajandustava kriteeriumidele.

Hea põllumajandustava võib esineda kõikjal, kus toimub põllumajanduslik tootmine. Selle tulemusel ilmneb, kas neid kriteeriume kohaldatakse või mitte ja kas hea põllumajandustava sertifikaadi taotlemine sõltub tarbijate nõudmistest ja jaemüüjaorganisatsioonide pakkumisest.

GLOBALGAP-i rakendused

Negatiivsed muutused maailma ökoloogilises tasakaalus, maailma rahvastiku kiire kasv, toitumisharjumuste diferentseerumine, uute põllumajandustehnikate ja põllumajandustoodete töötlemise uute meetodite ilmnemine, toitumisvajaduse suurendamine on toitumisvajaduse suurenemisega kaasa toonud tõsiseid probleeme selliste toiduainete pakkumisega, mis ei kujuta ohtu inimeste tervisele.

Tarbijate viimaste aastate teadlikkuse suurenemisega on eelistatavamaks muutunud tooted, mille puhul on tagatud, et nad on toiduohutuses ohutud. Toiduohutuse küsimus ei seisne ainult selles, kas toidu tootmine on inimeste tervisele kahjutu või vastuvõetav ning on tagatud toiduhügieen. Toiduohutuse küsimus on otseselt seotud ka ettevõtete suhetega keskkonnaga, tundlikkusega rahvatervise ja kogukonna heaolu vastu tootmisetapis.

Hea põllumajandustava kontseptsioon võeti esmakordselt kasutusele 1997-is, et tagada tarbijatele pakutavate toidukaupade ohutus ja nende säästlikkus. Selle standardi, hiljem nimega GLOBALGAP, eesmärk on tagada põllumajandustoodete ohutus ja kvaliteet põllult laaduri lauale.

Värskete puu- ja köögiviljade Euroopa Liitu eksportimise eeltingimusena taotleti GLOBALGAP-sertifikaati. See dokument on toote jälgimiskindlus, mida jaemüüjad pakuvad tarbijatele. GLOBALGAP standardid määratlevad minimaalsed ohutusnõuded, mida tarbijad nõuavad. Tarbijad soovivad olla kindlad ostetud toidus:

  • Põllumajandustooted ei tohiks olla füüsiliselt, keemiliselt ega mikrobioloogiliselt kahjulikud.
  • Põllumajandustoodete tootmisetappides ei tohiks see kahjustada keskkonda ja maailma ökoloogilist tasakaalu.
  • Põllumajanduslik tootmine peaks toimuma vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
  • Põllumajandustootmises töötavate inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks tuleks võtta kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

Mahepõllumajanduse rakendused

Kuna keskkonnaprobleemid tekitavad tõsiseid häireid igale maailma riigile, poleks vale väita, et mahepõllumajandus on inimkonnale uus lootusallikas. Nagu teada, on keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduslikus tootmises saavutanud tohutu ulatuse ja sellel on olnud inimeste tervisele ja loodusele väga negatiivne mõju. Mahepõllumajanduse lähenemisviis on alternatiivne meetod nende negatiivsete mõjude ja kaubanduslike probleemide ületamiseks. Mõistet mahepõllumajandus nimetatakse mõnes riigis ka ökoloogiliseks põllumajanduseks ja mõnes riigis ka bioloogiliseks põllumajanduseks. Euroopa Liit on mahepõllumajandust käsitleva Euroopa Liidu määruse (2092 / 91) ettevalmistamisel kasutanud kõiki kolme väidet koos. See määrus suunab ka maailma mahepõllumajandust. Euroopa Liidu riikidele kuulub pool kogu mahetoiduturust. See on ka maailma suurim mahetoidu maaletooja.

Meie riigi 2005is põllumajandus- ja maaeluministeeriumi poolt välja antud mahepõllumajanduse põhimõtete ja kohaldamise määruses kasutati sõna orgaaniline ainult mahepõllumajanduslike toodete jaoks. Käesolev määrus on välja antud mahepõllumajanduse läbiviimise, ökoloogilise tasakaalu kaitsmise, mahepõllumajanduse tootmise ja turustamise reguleerimise, arendamise ja laiendamise põhimõtete ja korra määratlemiseks.

Mahepõllumajanduslik tootmine on tootmismeetod, mille valmistamisel kasutatakse looduslikke meetodeid taimekaitses ja kahjuritõrjes, võttes vajalikke ettevaatusabinõusid tervislike ja ohutute põllumajandustoodete tootmiseks, häirimata seejuures maailma looduslikku tasakaalu ning tootmisprotsessid hoitakse kontrolli all. Sel viisil saadud tooteid nimetatakse ka mahetoodeteks.

Üks põllumajandustoodete sertifitseerimise uuringuid teostavatest sertifitseerimisasutustest on TÜRCERT. Selgitavama teabe saamiseks on TÜRCERTi sertifitseerimisasutuse juhid ja töötajad alati teie jaoks.