Ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja looduse korvamatu hävitamine on tänapäeval olnud tõsiseks ohuks igale riigile. Keemiliste väetiste kasutamine põllumajanduslikus tootmises ning pestitsiidide alateadlik ja tasakaalustamata kasutamine on muutunud oluliseks ohuks inimeste ja muude elusorganismide tervisele ning keskkonnatingimustele. siin mahepõllundus Kontseptsioon on esitatud alternatiivse meetodina nende ohtude ja ohtude ennetamiseks.
Mõisted ökoloogiline põllumajandus, bioloogiline põllumajandus või mahepõllumajandus on kõik sama uks ja Euroopa Liit on välja andnud mõisted 2092 / 91. Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusKasutatakse kõiki kolme väljendit.
Tegelikult maailmas mahepõllumajanduslik tootmine tegevust alustati 1930 aastatel. Ühelt poolt on negatiivsed arengud inimeste, keskkonna ja taimetervise osas, teisalt on liigse tootmise probleem, eriti arenenud riikides, tõuganud inimesi uute otsingute poole ja viinud mahepõllumajanduse levimiseni kogu maailmas. Kui Euroopa Liidu riikides tekkis traditsiooniliste põllumajandustoodete ülejääk, alustati põllumajandustoodangu otsimist selle ülejäägi ja mahepõllumajanduse leviku kõrvaldamiseks.
Mahepõllumajanduse tootmistegevuse areng on arenenud ja arengumaades siiski toimunud erinevatel põhjustel. Arenenud riikides ajendas mahepõllumajanduslikku tootmist siseturu nõudlus. Kuid arengumaade mahepõllundustoodete ekspordinõudluse kasv oli määrav. See tähendab, et arenenud riigid on arengumaade mahepõllumajanduse sihtturud.
Praegu on Euroopa Liidu riigid maailmas suurimad. mahetoit 2092 / 91 määrus mahepõllumajanduse kohta.
Lisaks sellele määrusele on Euroopa Liidus ühise põllumajandus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas arvukalt määrusi mahepõllumajanduse kohta. Meie riigi osas areneb mahepõllumajandusega seotud tegevus kiiresti ja sellel on suur ekspordipotentsiaal. Toidu-, põllumajandus- ja maaeluministeeriumi poolt 2005is Mahepõllumajanduse põhimõtete ja kohaldamise rakendusmäärus On avaldatud. Selles määruses kasutati sõna mahe ainult mahepõllumajanduslike toodete puhul. Määruse eesmärk on määratleda mahepõllumajanduse läbiviimise, ökoloogilise tasakaalu säilitamise, mahepõllumajanduse tootmise ja turustamise reguleerimise, arendamise ja laiendamise põhimõtted ja kord.
Mahepõllumajandus on tootmismeetod, mille valmistamisel kasutatakse looduslikke meetodeid taimekaitses ja kahjuritõrjes, rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid tervislike ja ohutute põllumajandustoodete tootmiseks, häirimata seejuures maailma looduslikku tasakaalu ning tootmisprotsessid hoitakse kontrolli all. Sel viisil saadud tooteid nimetatakse ka mahetoodeteks.
Teise määratluse kohaselt on mahepõllumajandus tootmisviis, mis hõlmab mulla bioloogilist liikumist, bioloogilist muundamist ja bioloogilist mitmekesisust, tugevdades ja rikastades põllumajanduse ökosüsteemi tervist.
Aja jooksul on mahepõllundus lakanud olemast alternatiivne meetod ja sellest on saanud elufilosoofia.
Maailma rahvastiku suurenemisega kasvab ka toitumisvajadus. Põllumajandustoodete nõudluse kasv suurendab nõudlust tarbimise järele. Sellisena oli nõudluse rahuldamiseks vaja laiendada põllumajandusmaad või osta põllumajandusmaalt rohkem põllukultuure.
Teaduslikud uuringud näitavad aga, et alateadlik põllumajandustegevus ohustab inimeste, loomade ja taimede tervist, põhjustab maa-aluste veevarude ammendumist või saastumist, põhjustab looduslike taimede ja pinnase struktuuri halvenemist ning kahjustab bioloogilist mitmekesisust.
Need probleemid ilmnesid esmakordselt Põhja-Euroopa riikides. Hiljem alustati põllumajanduse tootmist ilma sünteetiliste pestitsiidide ja väetisteta mõnede tootjafirmade Ameerikas juhtimisel.
Tänapäeval toodetakse mahepõllundustooteid umbes 130i riikides, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Mahepõllumajanduslike toodete sertifitseerimist teostavad enamasti Euroopa sertifitseerimisasutused.
Algusaegadel viidi mahepõllumajandust läbi vastavalt iga riigi kehtestatud reeglitele. 1972-is loodi Saksamaal Rahvusvaheline Mahepõllumajanduse Liikumiste Föderatsioon (IFOAM). Pärast seda hakati mahepõllumajandusega tegelema ühiste eeskirjade raames.
Euroopa Liidul on pool maailma mahetoiduturust ja see on ka maailma suurim importija. Loomulikult eelistatakse liidu importi peamiselt importimisel. Kui määruses täpsustatud standardid on täidetud, imporditakse mahepõllundustooteid kolmandatest riikidest. Täna ekspordivad Euroopa Liidu riikidesse ilma probleemideta Austraalia, Ungari, Argentina, Iisrael ja Šveits.
2006 aasta andmete kohaselt on see sertifitseeritud kogu maailmas mahepõllumajanduse tootmine Valmistatud ala suurus on umbes 32 hektarit. Sertifitseeritud põllumeeste koguarv on 624. Mahepõllumaade liidrid on Hiina ja Argentina. Esikohal on aga Austraalia. Sest siin tehakse pigem mahepõllumajandust kui mahepõllumajandust. Mahepõllumajanduses kasutatavad karjamaad peavad vastama ka mahepõllumajanduse tingimustele. Sellisena on suurimad maad Austraalias, kus on miljon hektarit 12i.
Meie riigis on 2005i andmete kohaselt mahepõllumajanduse tootmiseks kasutatava pindala suurus 204 tuhat ha. Sertifitseeritud põllumeeste koguarv on 15. Kasvatatakse orgaanilisi 207 liike.