Keskkonnajuhtimissüsteemi saab rakendada kõigis organisatsioonides ja ettevõtetes. See on täiesti vabatahtlik. Selle süsteemi eesmärk on parandada organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust.

Keskkonnajuhtimine ja vajalikud meetmed, mida erinevad organisatsioonid eri riikides peavad võtma, on 1990-is hakanud töötama. Sel moel on hakanud kujunema keskkonnateadlikkus. Rios toimunud esimesel keskkonnakonverentsil arutati kõigi maailma riikide keskkonnakaitse kohustusi ja vastutust.

Esimene avaldatud keskkonnajuhtimise standard on Briti BS 1992 standard, mis avaldati ajakirjas 7750. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Keskkonnajuhtimissüsteem standardid. Selles uuringus kasutatakse standardit BS 7750. Kui 1996-is avaldati keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 standard, tunnistati BS 7750-standard kehtetuks.

ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem Rios 1992is peetud ülemaailmsel keskkonna tippkohtumisel vastu võetud otsused ja põhimõtted olid tõhusad. Tippkohtumisele järgnenud aastal asutasid umbes viiekümne erineva riigi esindajad ISO juhtimisel tehnilise komitee ja hakkasid ette valmistama rahvusvahelisi keskkonnajuhtimisstandardeid.

Täna toimub keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 standardi rakendamine endiselt vabatahtlikkuse alusel. Kuid peagi on mõlemad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja ühiskonnad sunnitud ISO 14001 standard sellest saab kohustuslik tava. Selle standardi viimane värskendus tehti 2005-is.

ISO 14001 standard on aktsepteeritud keskkonnajuhtimise rakendusjuhendina, mida organisatsioonid saavad rakendada sõltumata päritoluriigist või piirkondlikest ja kohalikest õigusnormidest.

Mõne arvamuse kohaselt on keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk luua ülemaailmne õiguslik regulatsioon, mis ületaks keskkonnakaalutlustel riiklikke õigusnorme. Tänapäeval on laialt kasutatav standard ISO 14001, mis kehtib kogu maailmas.

14001 keskkonnajuhtimissüsteemi installivad ja haldavad organisatsioonid saavad pöörduda akrediteeritud sertifitseerimisasutuse poole, et kontrollida süsteemi vastavust standardinõuetele ja taotleda ISO 14001 sertifikaati. Selle sertifikaadi saanud organisatsioon näeb mitmeid eeliseid. Näiteks

  • Selle tegevus peab vastama riiklikele ja rahvusvahelistele õigusnormidele.
  • See omandab maine riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ning tal on võimalus siseneda uutele turgudele.
  • Oma tegevuse tõttu saavad nad kergemini seaduslikku luba ja volitusdokumente.
  • Loodusressursse kasutatakse tõhusamalt ja kulusid vähendatakse. Seetõttu tõuseb organisatsiooni efektiivsus.
  • Inimestele, kellele nad tooteid ja teenuseid pakuvad, tagatakse keskkonna tundlikkus.

Meie riigis tegutsev TÜRCERT sertifitseerimisasutus viib läbi sertifitseerimisuuringuid riiklike ja rahvusvaheliste akrediteerimisasutuste poolt saadud asutustega. Kui on kahtlusi, mis on ISO 14001 sertifikaat ja millised eelised on omanikul organisatsiooni jaoks, ning kui on vaja hankida ISO 14001 sertifikaat, on TÜRCERTi sertifitseerimisasutus valmis kõigis küsimustes teenindama koos oma ekspertide ning kogenud juhtide ja töötajatega.